OHUALLIKAD

Kellel siis ei sobi veesoonte mõju. Kuidas need veesooned konkreetselt mõjutavad inimest, ehitisi ja muid looduslike kohaväljades kasvavaid taimi jne..

Maja alune veesoonte mõju ei kahjusta üksnes inimest vaid mõjutab kindlasti maja konstruksiooni. Eriti tugevalt mõjutab ta seda ala, kust see veesoone liikumine läbib. Eriti ohtlik,kui maja vundamendiga paraleelselt voolab vesi maa sisemuses. Ta uuristab esiteks seeda krundi pinad, Veesoone energia tõmbab ligi talvistes ja hommikuste halladega ligi niiskust. mis otselt jahutab ehitise seinu ja jne.. Kindlasti sinna ehitise alla ei saa rajadad keldrit. Ja kui on siis hakkvad veesonned mõjutama ja suruma vett keldrisse,eriti kevadistel veesulamiste ja suurte vihma hoogudega aasta aegadel. Vundamendi armatuur hakkab roostetama jne.... Hiljem kogu majas toimib vajumine või külmailmade aegu vundamendi kerkimine jne..

Veesoonte mõju magamis asemel magavale inimesele. Eba tervislikkust (inim)organismile võib põhjustada vee liikumisest karedates pinnasekihtides tekkinud hõõrdumine, millest omakorda tekib staatiline elekter, mis ongi (inim)organismile ülekoormuseks ja tervisehäirete põhjustajaks. Graafiliselt vaadatuna on veesoontest lähtuva staatilise elektri levi geoloogilistest kihtidest maa- või põrandapinnani ülespoole avatud koonuse või lehtri kujuline. Siit ka veesoonte mõjuala suhteline laius ja ulatus võrreldes loodusliku veesoone laiuse endaga maa sees. Staatilise elektri mõju tervisele avaldub küll imepisikestes impulssides (millest ei hakka isegi tavaline pirn põlema), ent veesoone kohal töötav või elav inimene saab neid ju öö(töö)päeva jooksul pidevalt. Staatilise elektri mõju tervisele avaldub küll imepisikestes impulssides, ent viibides sellises väljas pikemalt, (magamise kohtades) muutub saadav "doos" lõppkokkuvõttes tervisele koormavaks ning psüühikale väsitavaks. Lisaks looduslikule staatilisel energiale .Lisanduvad tehnilistest aparatuuridest saadavad madal sageduslikud,vahel ka kõrg sageduslikud elektromagnetilised mõjud,kui meie elamised jäävad kõrpineg või elektri alajaamede vahetusse lähedusse(vähem kui 80meetrit) saastelekter, wifi ja telefoni mastide mõju suurendab vee energia mõju just tänu elektri hea juhtivusele niiskete energiate olemas olul.

Meie keha veesoone mõju alas. Kui need kõik kokku liita saame väga tugeva doosi, mis koheslt hakkab lagundama tervist.Esialgu meie keha võitleb vastu neile kiirgus mõjudele aga vananedes ja pikemat aega viibides selles tsoonis kaotab keha jõu võidelda. eriti öösel kui füüsiskeha viiakse puhke asendisse aga ta ei saa puhata tal tuleb võidelda pidevalt nende enrgiatega. Sest me teame ammust tõde, et kõige rohkem oleme me kontrollita öösel. siis saavad mõjutada meie kehavälja, teadvust jne muud looduses asetsevad vääramatud ja mitte pahatahlikud jõud. ega nemad selles süüdi ei ole et inimene rajas oma elamise sellesse mõju alasse.Sellises kiirgusemõjus tekivad pika aja peale erinevad haigused. veesoone mõjualas peab inimese füsioloogiline tervis kõige pikemat aega vastu8teistes maa kiirguste nõjus aon see aeg lühem. Inimese keha hakkab seda kiirgus kahjustavat mõju tunnetama erinevalt. Kõige tundlikumad on lapsed ja naised. siis alle jõuab see mõju füüsisvälja(Meeste elu töö on rohkem seotud füüsitööga aga kui ta haigestuma hakkab siis ravi ja tervenemine on pikaajalisem.: üldine kehakurnatus, magamatus, lihasvalud, liigeste põletikud, südame rütmilisus jne... Kindlasti uute rakkude kasvamist öösel, segab selle energia mõju otseselt!. Aga uute rakkude kasvamisel vigastena, kannavad nad sama infot ka tulevastele rakkudele. Hiljem kujunevad välja kroonilised haigused ja vaimne mõtlemine väheneb. Kui veel siina voodi alasse jäävad teised looduslikud kiirgused, siis veel kiiremini inimene haigestub ja eu allu tihti erinevatele ravidele. Hakkab oma keemiliste tablettidega veelgi rohkem kahjustama oma tervist, mis mõjub ka ümbritsevatele inimestel.

Inimene päevasel ajal veesoone kiirguse mõjualas. Kindlasti vahe on muul ajal veesoone mõju energia võib ka olla teatud juhul kasulik inimkehale( kuid ainult siis kui sellesse alasse ei jää muid mõjutavaid faktore palju. Elektri juhtme rägastiku, alajaama, wifi ja mobiilmastide antenne, radareid, armeerimata radkarkassi võrgustikku, plekkatuseid, mis (maandamata). Kindlasti tänapäeval need uusehtised-kontorid oma suurte klaaspindadega ei ole veesoonte olemasolu tõttu sõbralikud ehitised. Klaaspinna energia, tehnilise elektri võrgustiku ja veesoonte vahel tekivad ühendväljas, inimesele väga,väga kahjulikud energiad.

 Aga kui selliseid mõjusi ei ole siis: Päevasel ajal inimene vee soone mõju alas (töötab, õpib, teeb trenni jne..saab lisa doonust. Veeliikumine keha väljas paneb kiiremini liikuma meie vedeliku.(tihti meie kehas vedeliku hulk, väike ja sellepärast enese keha energia ei suuda alati vedeliku  ringlema panna. Kindlasti liiga kiired veeliikumised maa sisemuses ka päevasel ajal võivad teatud inimestele tervise riske tekitada, kuid uurimuste järgi ei ole neid niipalju täheldatud.

Elavad taimestikud ja lemmikloomad  ruumides, kus on veesoonet mõju alasi. Ruumides muule elavale maailmale(lilledele, lemmikloomade pesadele) on vaja leida neile ala, kus vee soonte mõju ei ohustaks nende tervist ja elu. Kuid lobjaka lehe kujuga taimed,rmastavd selles alas asetseda. Kaktuselised ,kuuselised,palmilised jne ei armasta selles koha väljas olla ja kasvada. Kuid ruumis toidu säilitamine selles alas ei tekita toitudele(värsketele otsest kahju kui te neid ei säilita seal kauem kui paar nädalat) Pliidi, vanni ja kümblemis ruumi,sauna asukoht võib veesoone mõju alas asuda.

Veesoonel kindlasti tervendav kiirgus ja keha välja energetiseeria. Kindlasti hea sellises alas vähesel määral mediteerida või puhastada oma väljalist keha. See on üks hea meetod, mille kaasabil veesoone liikumine keha väljas(eriti hea on kui eelnevalt teete uuringu, et vee liikumine jääks samasse suunda, kus te ennast hakate ravima jne...). Paluge, et vee energia puhatks teie energia välja või organite ümbert vanad energia jäägi (haigusega, mõtetega jne) seotud põhjused. kindlasti sellises alas istumine või seismine aitab vedeliku liikuma panemise meie lihaste vahel- mis tihti on füüsiskeha üldise väsimuse põhjus. Sellises alas teadlik viibimine võiks olla peale tööpäeva lõppu  orienteeruvalt 15 min. Liskas kui me katega suuname selle veenergia välja kiirgust veel keha välja,ravi võimendub ja on efektiivsem toiming. Ta omamoodi jagab ja suunab vedeliku ühtlaselt laiali lihastesse ja muudes füüsilistesse keha väljadesse ja organitesse.

Hea ja kvalteetse vee saamine meie maapinna põhjavetest. Inimkond tarbib vett nii puhta joogiveena kui ka oma toidu valmistamise põhi elemndina, Selleks vajame puhast kvaliteetset vett. Varasematel aegadel rajati kaevusid, mille sügavused jäid 1m-20m vahele. Kuid praegu selliseid vee kasutamis viise jääb vähemaks. Üheks teguriks on atmosfääri kihtides on väga palju saasteained. Atmosfääri ülemistes kihtides veeaurust tekivad vee molekulid haakuvad tolmuoskese külge ja langevad selle kudu maapinnale. Maa pind ise on saastatud pealmistes pinna kihtides ka inimeste poolt(keemilistest väetistest ja pritsimistes, toksilistest kütustest jne..). Veenire ei suuda kolme nelja meetrise pinna sisemuses puhastuda ja selleks rajatkse puuraugud põhja veteni. Kindlasti ka nende õige asukoha leidmine on väga tähtis (tihti sellega ei nõustu puuraugu tegijad). Kuid meie  põhjavee kihid astesevad erinevates maa pinna mõjua alades. Maakihid kus on suured raua,väävli, lubja,radooni, mangaani jne.. mõjualad ja nendes kohtades vesi ei ole joogi kõlbulik. Sellepärast soovitan kaasata veeotsijad(vitsamehed-geobiloogid), kes määravad need õiged asukohad. Salvkaevusi saame ikkagi kasutada oma aiamaade kastmisel selle piina veega. Kui rajatakse salv kaevusi siis kindlasti kõige parema ja suurema veehulga saame aasta ringselt sellistest aladest kus on veesoonte mitme tasapinnaline liikumine. Kuhu jäävad veesoonte ristumise alad, kuid alati peaks kaevu sügavus ulatuma alumise veesoone alasse.

Looma laudad jällegi ei tohiks olla veesoone mõju alas, sest tihti loomadel kinnises ruumis oma kindel koht. Eriti tundlikud vee soonele on hobused, lehmad, kitsed, kanad, jänesed jne... Kui laudad on sellistes alades,siis loomadel erinevad haigused, mis muutuvad hiljem kroonilisteks tõvedeks. Kui loomadel tihti kõhud lahti ja pidevalt selles alas on märgalad, siis teadke et selle kohavälja jäävad veesoontega koormatud lauda alune maapind. Eriti ohtlik on linnuliste farmides, kus nende jalad haigestuvad ja toimuvad rahiidi taolised haigus puhangud jne... kui õ Kindlasti tehke need uurimised ja kui võimalik siis jätke see ruumi osa vabaks loomade elupaigast. Kui see võimalus puudub siis paigutage vasktross ümber lauda ( NB; sellest neutraliseerimise peatükis lahti seletus). Kuid veesoone mõju alasse mesilastarude ajutine paigutamine suvisel hooajal,suurendab mee saaki. Korje hooja lõpus kindlasti tõsta tarud veesoone energia mõjust ära. Muidu talvisel hooajal ei saa mesilased puhata ja on pidevalt aktiivsed ja nende keha energiad saavad mõjutatud ja võivad kevadel surra või organism nõrgaks jääda jne..

Meie aed, põllumaa veesoonte kiirgustest mõjutatud. Kindlasti läbiv teema on meie aedades olevate taimestiku energia. Sealses  veesoone kiirgus mõju alas ei soovi kasvada meie õunapuud, pirnilised, floksilised, tikrid jne.... Nende puude võrsed kannatvad selle tagajärjel katkise koorega ja hiljem tekivad haavandid ja vähkkasvaja mõjud. kasvuhoone asumine selles alas jällegia saab kahjustatud kevadiste hallade mõjust (veesoon tõmbab ligi hommikusi jahedaid õhuvoole jne.. Sibulad, küüslaugulised taimedede saak väike jne... Samuti kartuli ja muude juurviljaliste alas toimuvad pidevad veevoolamise nired, mis viivad mineraalid sellest alast sügvamatesse pindadesse. Juurviljalistel taimedel tekivad palju narmas juuri jne... Vastupidi aga meeldib veesoon pihlakale, tammele, punassõstrale, sirelile, floksilistele (eriti lopskate lehtedega taime liikidele).. Looduses armastavad pajulised taimed kasvada veesoone mõjua alas. Välja arvatud kuuselised ja männilised puud(nad proovivad vältida neid alasi). Kuid üksikud tammed armastavad asetseda veesoonte mõju väljas ja veel parem kui siina jäävad mitme tasapinnalised vee väljad. Pajuõõsastiku kolooniad asuvad eranditult sellistes alades kui teie krundile need jäävad, siis teate et teie krundil on selle energia mõju olemas.

Vee soonte energia soodustab loomadel rajal liikumist. Huvitav aga paljud loomade kõnni rajad asetsevad veesoone liikumise alas.Tihti teatud liigistikud elavas loo0duses on veesoonte mõju alla rajanud oma pesad ja kulgemiset teed. Sellepärast nad lookleva rajamärgisena ,liiguvadki teed.Seda jälgisid ka vanad rahvad ja tegid oma teed, jus veesoonte kulgemise peale. See hüpotees annab aluse et mööda veesoon liigub energia, mis kergendab liikumises olevat keha energiat. Üheks nähtuseks on meie sipelgalised kolooniad asuvad veesoonte peal ja veel parem kui vee liikumine on mitme tasapinnaline.Mitte üksinda kuklalised kuhilad ei asu selles alas vaid ka maa sisemuses elavad erinavad sipelagalised liigid elavad veesoone mõju väljal. samuti saate jälgida sipelgate kulgemise teekonda,ta on rajatud mööda veesoont. sipelgas on tark ja ta teab et mööda veesoone välja, liigub eriline soosiv energia,mis aitb kergendada sipelgatel tassida pesa ehitus materjali ja toitu jne.. Nüüd teate kui teie maja ründvad sipelgad siis teadke et selle ehitise alust pinda  läbivad veesooned. Sellepärast tihti ka nende hävitamine on vaeva nõudev tegevus ja mürgist maa puhastudes, tulevad sipelgad tagasi. Parem on ehitis kaitsta neutraliseerimis vahenditega või toimetada sipelga koloonia ja oma majast eemale sarnasesse alasse ja nad tagasi ei tule. (Täpsemalt saate sellest lugeda, kuidas ümber toimetada sipelgad neile headesse veesoontega seotud aladesse aiandus teema rubriigist!) Pidevalt ka korduvalt lagunevatel teedel veesoonte mõju kindlasti olemas. Kuid me tänapäeval ehitame teed veesoonte mõju alasse. Tavaliselt tee ei kulge mööda veesoont, ega maa alust jõge vaid, me rajame teed risti üle sellest  veesoone mõju alast. Siis toimub vastupidine efekt, teepinnas saab uhutud või paisutatud ja asfalt laguneb jne..Vanad teed, mis on rajatud sadu aastaid tagasi on asuvad veesoone kulgemisega ühel rajal. Selline liikumine ei lõhu veesoon vaid hoiab ta teatud kindla kiirgusega koos neid pinna kooslusi. sellisel teel hea liigelda ,keha väsimus vähene ja energia kulu väike/eriti jalgrattaga sõites/. (Väga palju selliseid teid leiab: Kihnus, Põlvamaa ja Võrumaa vandel kurvilistel teedel. Veel ohtlikum on kui rajame mitme tasapinnalised maantee sillad sellesse mõju alasse, sii nad kiiresti lagunevad (Nt. Mäo sild, mis hiljuti ehitati maaluste jõgede mõju alasse ja suur oht silla kontstruksioonidele. Oht samuti liikluses selles alas (Ilma kiirel muutusel tekivad selles alas suured udu väljad, mis aeglaselt hajuvad).